Samueli eksponaat

                                                                         

                                                                          Illustrite Welt 

                                                                               1882

                                                                Köidetud ajakirjade kogumik

Illustrite Welt (Illustreeritud Maailm) oli ajakiri 19. sajandi Saksamaal. Ajakiri tutvustab teisi maid ja võõraid kultuure. Järgnevatel piltidel on näha erinevaid pilte ajakirjade kogumikust.

Ajaviiteks on ajakirja lisatud veel ristsõnad, malenurk ja huumorinurk.

Nagu tänapäevalgi, on ka 19. sajandi ajakirjades reklaamid. Seal on isegi näha mõne toote hinda.

Meie perekonna käes on antud ajakirjade kogumik juba pikka aega. Mina sain selle oma vanaisa käest, kes oli selle omakorda saanud oma isa käest.

Kahjuks me keegi seda täpselt lugeda ei oska, sest meist keegi ei oska saksa keelt. Arvatavasti ei piisaks ka tavalisest saksa keele oskusest, sest ajakirjade kogumik on vanemas saksa keeles kirjutatud.

Sirvida on seda ikka huvitav, mis siis, et ma seda ei mõista. Mulle meeldib selle vana raamatu hõng ja stiil.

Germo Toonikus. Eksponaat.

Tegemist on minu vanaisa lõõtspilliga, mille kinkis talle tema isa. Kaugemat ajalugu kahjuks ei tea, kes on pilli ehitanud vms.  Ülemisel pildil on minu vanaisa nooruspõlves, kus mängib seda sama pilli. Pilli on mitu korda restaureeritud ning remonditud. Pill töötab siiamaani ning vanaisa mängib seda pidevalt. 

Marcuse eksponaadid

Kompass, mis ilmus turgudele II Maailmasõja ajal ning oli peamiselt mõeldud suurtükiväe ohitseridele Briti ning Soome armees.

Vanad pildid autodest nagu Aston Martin(1933), Cord(1939) ja M.G.(1937). Piltide

täpne vanus pole teada.

 Nõukogude aegne piimanduses kasutusel olnud kaal, mis hetkel asub endises piimameiereis Maarja-Magdaleenas. Minu vanaema töötas üle 40 aasta selles samas meiereis ning hiljem sai sellest tema kodu, nimega Kurepesa talu. Terve meierei on täis ligi 100 aasta vanuseid piimandusega seotud eksponaate.

Dani eksponaat

Dani eksponaat







see on lada 06. selle sain oma onu käst. sain selle auto tänusellele et olin talle abiks ja kuna mulle meeldib autodega tegeleda ja jäärada sõita.auto oli alguses hele roheline mina värvisin natuke ja lisasin erinevaid asju.

Aleksi eksponaat

See on mu vanavanaema hõbesõlg. Kahjuks mul pole selle kohta täpsemaid andmeid kuna mu ema ei tea sellest midagi ja vanavanaema käest ei saa enam küsida.

Eva Lotta eksponaat

See märk on inimesele, kes on 35 aasta jooksul suutnud säästa inimelusid. Selle märgiga kaasneb ka riigipea allkirjaga tänukiri. Antud märgi kavaler pidi töötama 35 aastat kutselise autojuhina, päevast-päeva. Märgi kavaler oli minu vanaisa.

Jegerti eksponaat

Vanaaegne mänguasi

1960. aastast

maksis 73 kopikat

See oli minu ema oma

Martini eksponaadid

Annemari Kolleri eksponaat

See on minu vanaisa märkide kogum. Ta hakkas neid koguma ,kui oli umbes viiene. Kõik sõbrad,kes kuskil riikides käisid,tõid talle sealt suveniirideks märke. Ka tema ema ja isa ostsid talle kingitusteks rinnamärke. Märke on veel hulgaliselt karpides. Märgid on kinnitatud linasele riidele.

Minu perre jõudis see tänu isale ,talle andis selle tema isa ehk ss minu vanaisa.

Kevir Tamm

Kuivainetopsid on leitud vanavanemate kodus pööningult. Topsid on kuskil 30-40 aastat vanad aga meie saime need endale 3 aastat tagasi.









Topsid on tehtud plekist ja neid ei toodeta enam. Täissuuruses komplektis on neid palju rohkem aga aja tõttu on osad kaotsi läinud.

Grete Koho eksponaat

See on minu vanavanaema öökapp. Vanaema on mulle jutustanud, et ta hoidis seal sees ravimeid kui ka küünlaid. Vanal ajal läks tihti õhtuti elekter ära, näiteks siis kui oli tugev tuul. Kapi peal seisis suur vanaaegne kell, mis igal täistunnil lõi. Kui vanavanaema suri, siis jäi see kapp vanaemale. Vanaema arvas, et see kapp on ainulaadne ja mälestusi täis ning pärandas selle meie perele. Meie kasutame seda kappi oma suvemajas. See sobib sinna ideaalselt.

Kertu eksponaat

See on minu vanavanaema poolt vanaemale tehtud rätik.

Riidele on tikitud lilled ja nimetähed.

Minu perre sattus see isa kaudu.

 

 

Anette Kallasmaa eksponaat

Klaver, on kuulunud meie pereringi umbes aastast 1983

 Minu ema vanaema ostis selle klaveri talle 1983. aastal, kui mu ema läks muusikakooli.

Pärast mu ema lahkumist kodust jäi see klaver niisama seisma ja seisis päris kaua aega.

Selle ajaga sõid koid vildid ära ning klaver ei töötanud enam nii hästi nagu varem.

Põltsamaale kolides tõid mu vanemad klaveri ema sünnikodust ära ja tõid siia ning kui mina 2008. aastal muusikakooli läksin sain mina seda klaverit kasutada. Nüüd see kahjuks seisab jälle niisama, sest ma sain omale elektriklaveri.

Sandri eksponaat

Need on minu vanaema vanaema omad, mis anti edasi naisliini pidi, emalt tütrele. Kahjuks ei tea nendest ühtegi mälestust või kust need pärit on.

Airiini eksponaat

                      SÕRMUS





See sõrmus kuulus minu vana-vanaema Lindale.
Minu ema (Linda) sai selle oma kätte minu vana-vanaemalt. Kahjuks ei tea, kust see pärit on, sest mu vana-vanaema on juba ammu surnud.

Sirli-Mai eksponaadid.

       

 Vanaaegne triikraud.

 See on minu vana-vanemate oma. Triikraud on seest õõnes. Ta tehakse keskelt lahti, pannakse kuumad punased söed sisse ja lastakse natuke aega seista. Peagi on kogu triikraud kuumaks läinud ja võib hakata triikima. See triikraud on väga raske.Meie perre on see jäänud vana-vanemate mälestusesemena.

 Sirp

Sellega lõigati vanasti vilja. 

Margapuu

Sellega kaaluti kaupa.

Need esemed leidsime juhuslikult, kui ostsime omale maamaja. Koristasime selle juures asuvat sauna ja avastasime need riiulilt. Oleme nad alles hoidnud, sest need on mälestusesemed endistest aegadest.

Anu Eksponaat

Kapp

Kapp on pärit eelmisest sajandist. 
Kui kolisime siia majja, oli ta juba siin. Arvatavasti on minu vanaisa selle kusagilt ostnud ning koju toonud. 
Teisel pildil on kapi andmed.  



Kapp tehtud aastal 1980, 25.septembril.
Valmistatud Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadis.

Erki eksponaat

 

 

VOKK

 

 

Vokk

 

 
Tänapäeval vokke enam ei kasutata. Selle voki leidsin ma oma vanaema juurest ning hoolimata sellest, et see oli kaua seisnud oli see siiski veel peaaegu töökorras. See vokk oli minu vanavanaema oma ning on ilmselt pärit 20. sajandi algusest. Hiljem on sellega töötanud ka minu vanaema. Vokiga kedratakse villast lõnga. Enne ketramist tuli, aga vill kraasidega ära kraasida. Alles seejärel sai seda kedrata

Kraasid ja kraasitud vill

 

Iti Marise eksponaat

Komplekt lillelistest portselannõudest kuulus minu vanavanaemale Vilhelminele. See on ehtsast Hiina portselanist, mis on õhuke ja kvaliteetne. Komplekt on pärandatud emale. Komplektis on peale viie tassi ka koorekann, kohvikann ja suhkrutoos. Vanavanaema Vilhelmine pidas oma mehe Juhaniga Eesti  l vabariigi ajal Otepääl kohvikut. Komplekt oli kovikus kasutusel.

 Tänapäeval kasutame komplekti pidupäevadel. See on mälestus vanavanaemast, keda olen näinud vaid pildi peal.

Markuse ekponaat

Virtuaalne muuseum

See on minu isa esimene mobiiltelefon, Nokia 1610. Nokia 1610 oli populaarne mobiiltelefon toodetud Nokia poolt. Mudel pandi müüki aastal 1996. 

Mu isa rääkis mulle, et kui ta selle telefoni ostis(aastal 1997), maksis see 6000 krooni, kuid tema sai 2000 kr soodustus.

Selleks, et liituda Emt-ga pidi veel 1400 krooni peale maksma.

Isa rääkis veel, et oli 3 reinevat mobiilset võrku ja sõnumeid sai saata nendele, kes olid samas võrgus. Teistesse võrkudesse sõnumeid saata ei saanud.

Dianna Ojala eksponaat

  Minu ema salmik


See on ema salmik (täiesti tavaline kaustik), mis on aastast 1985, kui ema oli 15-aastane.
Sinna on kirjutatud igasuguseid luuletusi, mõtteteri, lõigatud ajakirjadest välja pilte ja kleebitud juurde.
Selline salmik oli tol ajal paljudel tüdrukutel, et omavahel vahetada ja lugeda. Minu emal oli umbes 3 salmikut. 
Nüüd loen mina neid vahel ja saan teada, millest 80-ndatel noored tüdrukud mõtlesid.

Katariina Noormägi eksponaat

Vanavanavanaema õmblusmasin "Singer".

Õmblusmasin kuulus kunagi minu vanavanavanaemale, Anna Kuldarule. Õmblusmasin võib pärineda umbes aastast 1911. 1986-ndal aastal kingiti õmblusmasin minu emale, kuna mu ema armastas väga õmmelda. Minu vanavanavanaema suri aastal 1991. See õmblusmasin on veel töökorras ja meile väga kallis mälestus vanavanavanaemalt, keda ma kunagi näinud ei ole. Enne, kui mina-Katariina sündisin, õmbles minu ema mulle selle õmblusmasinaga kõik beebivoodi linad, tekid, vankrimadratsi, mulle riideid ja veidi nukuriideid. 

Heli Aiaotsa eksponaat

      Laualina, lõplikult valminud 1977.aastal                       Heli Aiaotsa perekonnareliikvia                                 

 Linase riide, millest lina on valmistatud, kudus minu vanaema II maailmasõja ajal, kui poest polnud midagi saada. Ta õmbles sellest riidest minu emale suvemantli. Pärast minu sündi kasutas ema mantli riiet, et valmistada voodikate. Ta lõikas riidest välja parajad ristkülikud ja tikkis nendele valge mulineega rahvusliku mustri. Siis jäi töö millegipärast pooleli, nii et mina leidsin tikitud detailid. 

1977.aastal ostsin poest pitsi ja õmblesin nendest tükkidest laudlina, mis oli kasutuses minu pulmapeol šampuselaua kattena.